Issand, mis nädal see nüüd oli. Täiesti ko-hu-tav! Mitte ühtegi ilusat-toredat päeva ei olnud ja sai õhtul pisaraid valada, sest kõik plaanid lendasid vastu taevast. Ma olen nii väsinud ja iga päev on süda paha. Kui ma paremini ei teaks, siis arvaks, et oleks rase või midagi. Ei ole! Lihtsalt stress on! Aga noh, mis …
Nädalavahetus oli hall ja vihmane. Laupäeval polnud üldse viitsimist midagi teha, kuhugi minna. Selline natuke masendav olemine, mille vastu eriti miski ei aita. Kohvitasime. Käisime poes. Tegime selliseid igapäevaseid asju, millest blogisse ei viitsi eriti midagi kirja panna. Ilm oli selline, et pilv oli silmapiiril maani ja natuke kaugemal ujus ilmselt ka udu. Et siis …
Täna oli üle pika aja naeru täis päev. Hommikul mõtlesin Amélie Nothombi raamatutele ja itsitasin omaette. Esmaspäeva õhtust olen ma ocrengeri kasutaja, mis on päris naljakas, kui mõelda, et oleme Jaapanis olnud juba üle aasta ja ükski jaapanlane pole mulle selle kohta poole sõnagagi midagi öelnud. Selle äpi kaudu tulevad igasugused teavitused ja täna hommikul …
Kuna meie esialgne plaan kukkus läbi, sest park on talveks kinni pandud, otsustasime sõita Nobeyamasse. Eelmine aasta käisime seal ühel talvisel jääfestivalil. See toimus veebruaris ning ma kirjutasin sellest siin. Tookord läksime üsna hilja ja jõudsimegi teleskoopide ümber tiiru ära teha, kui juba hakkas pimenema. Seekord sõitsime hommikul, kaasas hea tuju ja 7-11st ostetud kohv, …
Igal pool on lumi. Asama tipus, Yatsugatake mäeahelikus. Pidevalt postitavad teised ALTid, kuidas neil sadas jälle meeter või poolteist lund. Igal pool on lumi - aga mitte meie juures. Meil on ainult külma, mis näpistab põsest ja üritab öösiti teki alla pugeda. Täna otsisin neljanda teki veel lisaks, kui kuumaveepudel enam sooja ei andnud. Öösiti …
Viimane postitus oli siis minu tavalisest elust. Aga ma ei ela ju ainult igavat, üksluist elu ning detsembris panen mõnikord päkapikumütsi pähe ja vot, saabki minust üks salapärane olend. Detsembris oli mul kaks suuremat tegu ka (kolm, kui jaanuari tegemine ka arvesse lugeda). Esiteks toimus meil talvine kokkusaamine. See aasta tegime selle online'is ja ma …
Hommikused kaheksa kraadi on muutunud juba täiesti igapäevaseks nähtuseks. Küte sisse, tagasi voodisse, sest ma olen isegi jopes ja küttekeha ees kükitades suuteline külmast lõdisema. Vahel on selline tunne nagu oleks haigeks jäänud, kuid midagi viga ei ole. Ei mingit palavikku, ei mingit köha ega tatist nina. Ainult väsimus. Tööl on muudkui üks tund teise …
Just täpselt nii palju oli täna toas sooja, kui ma end lõpuks voodist välja ajasin. Selleks hetkeks, kui ma kodust lahkusin, oli temperatuur tõusnud ainult 11 kraadini, nii et tekkis isegi mõte, et miks ma seda üldse kütan. Õnneks täna prügipäev ei olnud. Sellest tuleb üks vingu täis postitus, nii et lugeda ainult oma vastutusel. …
Põhimõtteliselt on talv ju kätte jõudnud: väljas on soe, toas on külm, poodide siseraadiotes mängitakse üksteisega võidu jõululaule. Lund veel ei ole, aga ilmateade lubab seda juba küll. Õhk on karge, taevas ujuvad hallid pilved. Pimeduse saabudes langeb temperatuur veelgi ning taevas selgineb. Tähed! Need on nii selged, et ma näen neid isegi prille pähe …
Ühel hetkel vaatasin ma oma detsembrikuu eeldatavat töökava ja avastasin, et ainuke aeg, kus ma saan mitu päeva puhkust järjest välja võtta on detsembri esimesel nädalal. 11. detsember on meil koolis jälle test ja nädal enne seda on alati üsna tegus (kuigi mõnikord jäävad mul tunnid ära ka). 18. detsembril on online kohtumine, kus ma …
Minu Saku 