Järve ääres

Siin ma jälle olen 🙂 Jõudsin ka blogisse tagasi. Vahepeal kirjutasin igasugu muid asju. Oma lõbuks. Tegelt need on lugemiseks kusagil üleval ka ja aeg-ajalt tuleb mulle e-kiri, et see kellelegi meeldis ja et keegi jättis kommentaari. Ja siis olen lobisenud kirjutamisest kõigiga, kes vähegi mind kuulata viitsivad, kuigi noh, ilmselt mitte piisavalt palju. Esimese …

Loe edasi: Järve ääres

Lilled!

Ma pole väga pikalt kirjutanud, aga hakkan nüüd taas raja peale saama ja kirjutan kõigest tagantjärele. Nagu näiteks sellest - Yamada asaleaaias (山田ツツジ園), kus me ühel hiljutisel nädalavahetusel käisime. Sellega seoses hakkasin ma mõtlema tõsisemalt oma taimealastele teadmistele, kuni jõudsin väikese eksistentsiaalse kriisini: mul on igas keeles erinevad teadmised. See kõlab jubedamalt, kui see tegelikult …

Loe edasi: Lilled!

Kaheksa, ptüi, kolm vaadet Asamale

Möödunud nädalavahetus oli vahva. Laupäeval alustasime oma jahti kaheksale Asama vaatele. Nimelt avastasime täiesti juhuslikult, et naaberlinnas Miyotas (kus toimuvad ka meile kõige lähemal olevad jaapani keele tunnid) on selline asi nagu Asama Hakkei - kaheksa punkti, kus on maha pandud post ja kust avaneb hea vaade Asamale. Otseloomulikult pidime me neid avastama minema! Ainult, …

Loe edasi: Kaheksa, ptüi, kolm vaadet Asamale

Nädalavahetusest

Nädalavahetus oli hall ja vihmane. Laupäeval polnud üldse viitsimist midagi teha, kuhugi minna. Selline natuke masendav olemine, mille vastu eriti miski ei aita. Kohvitasime. Käisime poes. Tegime selliseid igapäevaseid asju, millest blogisse ei viitsi eriti midagi kirja panna. Ilm oli selline, et pilv oli silmapiiril maani ja natuke kaugemal ujus ilmselt ka udu. Et siis …

Loe edasi: Nädalavahetusest

Piiripealne maa

Igal pool on lumi. Asama tipus, Yatsugatake mäeahelikus. Pidevalt postitavad teised ALTid, kuidas neil sadas jälle meeter või poolteist lund. Igal pool on lumi - aga mitte meie juures. Meil on ainult külma, mis näpistab põsest ja üritab öösiti teki alla pugeda. Täna otsisin neljanda teki veel lisaks, kui kuumaveepudel enam sooja ei andnud. Öösiti …

Loe edasi: Piiripealne maa

Tere, 2021!

Uus aasta tuli meil see aasta rahulikult oma kodus. 31. õhtul kohvitasime Nataliaga ning käisime ära oma viimased hädavajalikud käimised. Kartulisalati olin ma päev varem valmis teinud ja koogi ka, nii et viimane päev loobus kokkuvõtteid kirjutades. 2020 oli ikka hull aasta. Ma pole kunagi nii palju varem lugenud, pingutanud koolitöödega, näinud nii paljut (kuigi …

Loe edasi: Tere, 2021!

Jõulutunne

Põhimõtteliselt on talv ju kätte jõudnud: väljas on soe, toas on külm, poodide siseraadiotes mängitakse üksteisega võidu jõululaule. Lund veel ei ole, aga ilmateade lubab seda juba küll. Õhk on karge, taevas ujuvad hallid pilved. Pimeduse saabudes langeb temperatuur veelgi ning taevas selgineb. Tähed! Need on nii selged, et ma näen neid isegi prille pähe …

Loe edasi: Jõulutunne

Mida ma Tokyos tegin

Ühel hetkel vaatasin ma oma detsembrikuu eeldatavat töökava ja avastasin, et ainuke aeg, kus ma saan mitu päeva puhkust järjest välja võtta on detsembri esimesel nädalal. 11. detsember on meil koolis jälle test ja nädal enne seda on alati üsna tegus (kuigi mõnikord jäävad mul tunnid ära ka). 18. detsembril on online kohtumine, kus ma …

Loe edasi: Mida ma Tokyos tegin

Koledad mõtted

Täna ei ole absoluutselt minu päev. Juba siis, kui äratuskell esimest korda helises, tundsin ma, kuidas kõik laguneb kuidagi käest. Ma olen nii väsinud viimasel ajal, et eile näiteks ei saanud ma peaaegu end voodistki välja aetud. Gaas on otsas, töötan veel vaid aurudel. Voodist väljas, suutsin ma oma lõunasöögi peaaegu ära rikkuda, sest unustasin …

Loe edasi: Koledad mõtted