Jõulutunne

Põhimõtteliselt on talv ju kätte jõudnud: väljas on soe, toas on külm, poodide siseraadiotes mängitakse üksteisega võidu jõululaule. Lund veel ei ole, aga ilmateade lubab seda juba küll. Õhk on karge, taevas ujuvad hallid pilved. Pimeduse saabudes langeb temperatuur veelgi ning taevas selgineb. Tähed! Need on nii selged, et ma näen neid isegi prille pähe …

Loe edasi: Jõulutunne

Mida ma Tokyos tegin

Ühel hetkel vaatasin ma oma detsembrikuu eeldatavat töökava ja avastasin, et ainuke aeg, kus ma saan mitu päeva puhkust järjest välja võtta on detsembri esimesel nädalal. 11. detsember on meil koolis jälle test ja nädal enne seda on alati üsna tegus (kuigi mõnikord jäävad mul tunnid ära ka). 18. detsembril on online kohtumine, kus ma …

Loe edasi: Mida ma Tokyos tegin

Koledad mõtted

Täna ei ole absoluutselt minu päev. Juba siis, kui äratuskell esimest korda helises, tundsin ma, kuidas kõik laguneb kuidagi käest. Ma olen nii väsinud viimasel ajal, et eile näiteks ei saanud ma peaaegu end voodistki välja aetud. Gaas on otsas, töötan veel vaid aurudel. Voodist väljas, suutsin ma oma lõunasöögi peaaegu ära rikkuda, sest unustasin …

Loe edasi: Koledad mõtted

Sügis

Vaata aga - juba on novembri keskpaik käes. Selline natuke imelik tunne on, sest ilmad on sellised, millest Eestis olles samal ajal ainult unistada võis. Iga päev paistab päike ja taevas on nii selge ja sinine nagu suvel. Päeval on 10-15 kraadi sooja, öösel mõnikord esimesed miinuskraadid. Jalutades krabisevad lehed jalge all, kuivad ja värvilised. …

Loe edasi: Sügis

Hõbenädal

Viimasel ajal on olemine olnud kuidagi eriti hall ja nukker. Ilmad on küll ilusad, õpilased on sama armsad kui varem, kuid sellegipoolest on peale tükkinud selline jube väsimus, mida lihtsalt välja ei maga ja kohviga eemale ei peleta. Nii et see septembrikuine pikk nädalavahetus oli justkui kingitus taevast. Jaapanis kutsutakse seda hõbenädalaks. Tahtmata neid vabu …

Loe edasi: Hõbenädal