Arsti juures

Ma pole nüüd terve igaviku kirjutanud, ainult Facebooki natuke postitanud sellest, kui kohutavalt külm koolis on, maavärinast, mis meilgi tunda andis, ja muust sellisest, mis meele natuke mõruks teeb. Ma olen viimased kolm päeva istunud pühas pahameelepilves ja mõttes sajatanud seda muidu üsna asjalikku inimest, kes koostab mu igakuist tunnikava. Viimased kolm päeva olid vist …

Loe edasi: Arsti juures

Kaheksa, ptüi, kolm vaadet Asamale

Möödunud nädalavahetus oli vahva. Laupäeval alustasime oma jahti kaheksale Asama vaatele. Nimelt avastasime täiesti juhuslikult, et naaberlinnas Miyotas (kus toimuvad ka meile kõige lähemal olevad jaapani keele tunnid) on selline asi nagu Asama Hakkei - kaheksa punkti, kus on maha pandud post ja kust avaneb hea vaade Asamale. Otseloomulikult pidime me neid avastama minema! Ainult, …

Loe edasi: Kaheksa, ptüi, kolm vaadet Asamale

Nädalavahetusest

Nädalavahetus oli hall ja vihmane. Laupäeval polnud üldse viitsimist midagi teha, kuhugi minna. Selline natuke masendav olemine, mille vastu eriti miski ei aita. Kohvitasime. Käisime poes. Tegime selliseid igapäevaseid asju, millest blogisse ei viitsi eriti midagi kirja panna. Ilm oli selline, et pilv oli silmapiiril maani ja natuke kaugemal ujus ilmselt ka udu. Et siis …

Loe edasi: Nädalavahetusest

Ei, Tiina-sensei, ära vaata!!

Täna oli üle pika aja naeru täis päev. Hommikul mõtlesin Amélie Nothombi raamatutele ja itsitasin omaette. Esmaspäeva õhtust olen ma ocrengeri kasutaja, mis on päris naljakas, kui mõelda, et oleme Jaapanis olnud juba üle aasta ja ükski jaapanlane pole mulle selle kohta poole sõnagagi midagi öelnud. Selle äpi kaudu tulevad igasugused teavitused ja täna hommikul …

Loe edasi: Ei, Tiina-sensei, ära vaata!!

Kohvipaus

Kogu Jaapanis veedetud aja jooksul on möödunud vaid käputäis päevi, kui me pole Nataliaga kohvitanud. Tavaliselt teeme seda pärast tööd, aga kuna täna oli riigipüha, siis kohtusime natuke varem. Midagi erilist me ei teinud, muljetasime niisama ja nautisime oma conbini kohvi. Minu jaoks oli tänane suhteliselt luhtaläinud päev - ärkasin kell üksteist ja ei saanud …

Loe edasi: Kohvipaus

Päike on ju samuti täht

Kuna meie esialgne plaan kukkus läbi, sest park on talveks kinni pandud, otsustasime sõita Nobeyamasse. Eelmine aasta käisime seal ühel talvisel jääfestivalil. See toimus veebruaris ning ma kirjutasin sellest siin. Tookord läksime üsna hilja ja jõudsimegi teleskoopide ümber tiiru ära teha, kui juba hakkas pimenema. Seekord sõitsime hommikul, kaasas hea tuju ja 7-11st ostetud kohv, …

Loe edasi: Päike on ju samuti täht

Piiripealne maa

Igal pool on lumi. Asama tipus, Yatsugatake mäeahelikus. Pidevalt postitavad teised ALTid, kuidas neil sadas jälle meeter või poolteist lund. Igal pool on lumi - aga mitte meie juures. Meil on ainult külma, mis näpistab põsest ja üritab öösiti teki alla pugeda. Täna otsisin neljanda teki veel lisaks, kui kuumaveepudel enam sooja ei andnud. Öösiti …

Loe edasi: Piiripealne maa

Tere, 2021!

Uus aasta tuli meil see aasta rahulikult oma kodus. 31. õhtul kohvitasime Nataliaga ning käisime ära oma viimased hädavajalikud käimised. Kartulisalati olin ma päev varem valmis teinud ja koogi ka, nii et viimane päev loobus kokkuvõtteid kirjutades. 2020 oli ikka hull aasta. Ma pole kunagi nii palju varem lugenud, pingutanud koolitöödega, näinud nii paljut (kuigi …

Loe edasi: Tere, 2021!

Milline oli jõulunädal

Hommikused kaheksa kraadi on muutunud juba täiesti igapäevaseks nähtuseks. Küte sisse, tagasi voodisse, sest ma olen isegi jopes ja küttekeha ees kükitades suuteline külmast lõdisema. Vahel on selline tunne nagu oleks haigeks jäänud, kuid midagi viga ei ole. Ei mingit palavikku, ei mingit köha ega tatist nina. Ainult väsimus. Tööl on muudkui üks tund teise …

Loe edasi: Milline oli jõulunädal