No ma ei tea, kas ikka on? Pole ammu kirjutanud. Elu nagu elu ikka, oma mäkketõusude ja langustega. Meil on kevad käes. Asamal on veel natuke lund, kuigi suurem osa on ära sulanud. Eile sadas vihma - sellist korralikku, mis ikka toas niiskusetaset ka tõstab. See aasta me lund ei saanudki - tegelikult peaks Saku …
Ma pole nüüd ammu kirjutanud jälle. Ei olnud aega, energiat ja ma olen jõudnud sinna faasi, kus tahtmisest enam ei piisa. Toimunud on palju, väga palju on tehtud saanud ja koolis on asi seal maal, et iga tund üheksandikega sisaldab hüvastijätu-motivatsioonikõnet, sest meie ühised poolteist aastat hakkavad läbi saama. Ma jään neid igatsema! Aga täna …
Ma pole nüüd terve igaviku kirjutanud, ainult Facebooki natuke postitanud sellest, kui kohutavalt külm koolis on, maavärinast, mis meilgi tunda andis, ja muust sellisest, mis meele natuke mõruks teeb. Ma olen viimased kolm päeva istunud pühas pahameelepilves ja mõttes sajatanud seda muidu üsna asjalikku inimest, kes koostab mu igakuist tunnikava. Viimased kolm päeva olid vist …
Üks asi, millega ma viimased paar nädalat tegelen, on seotud sellega, et Mängukoobas sulgeb oma veebilehe. Mul on seal konto aastast 2006, kui ma olin üheteistaastane plika, ja kus ma pole tegutsenud juba oma kümme aastat kindlasti. Kümme aastat... See on päris pikk aeg. See on nii pikk aeg, et ma isegi unustasin ära, et …
Möödunud nädalavahetus oli vahva. Laupäeval alustasime oma jahti kaheksale Asama vaatele. Nimelt avastasime täiesti juhuslikult, et naaberlinnas Miyotas (kus toimuvad ka meile kõige lähemal olevad jaapani keele tunnid) on selline asi nagu Asama Hakkei - kaheksa punkti, kus on maha pandud post ja kust avaneb hea vaade Asamale. Otseloomulikult pidime me neid avastama minema! Ainult, …
Issand, mis nädal see nüüd oli. Täiesti ko-hu-tav! Mitte ühtegi ilusat-toredat päeva ei olnud ja sai õhtul pisaraid valada, sest kõik plaanid lendasid vastu taevast. Ma olen nii väsinud ja iga päev on süda paha. Kui ma paremini ei teaks, siis arvaks, et oleks rase või midagi. Ei ole! Lihtsalt stress on! Aga noh, mis …
Nädalavahetus oli hall ja vihmane. Laupäeval polnud üldse viitsimist midagi teha, kuhugi minna. Selline natuke masendav olemine, mille vastu eriti miski ei aita. Kohvitasime. Käisime poes. Tegime selliseid igapäevaseid asju, millest blogisse ei viitsi eriti midagi kirja panna. Ilm oli selline, et pilv oli silmapiiril maani ja natuke kaugemal ujus ilmselt ka udu. Et siis …
Täna oli üle pika aja naeru täis päev. Hommikul mõtlesin Amélie Nothombi raamatutele ja itsitasin omaette. Esmaspäeva õhtust olen ma ocrengeri kasutaja, mis on päris naljakas, kui mõelda, et oleme Jaapanis olnud juba üle aasta ja ükski jaapanlane pole mulle selle kohta poole sõnagagi midagi öelnud. Selle äpi kaudu tulevad igasugused teavitused ja täna hommikul …
Hommikul oli ärgates esimene mõte, et väljas on veel pime ja et mul on külm. Ma olen nelja teki all, mul on jalas villased sokid ja mu kõrval on teine inimene - kuidas see võimalik on? Püüdsin veel ebaõnnestunult natuke magada, aga kui on külm, siis on külmavärinad ja see on nii vastik. Tee oli …
Täna hommikul oli taevas pilvedest hall ning ei läinudki kaua, kui taevast hakkas valget ollust sadama. Esialgu oli raske silmi uskuda, aga tõepoolest - see oli lumi! Varsti olid koolimaja katused valged ning staadion ühtlase lumekihi alla peitunud. Ja siis... "Sulaks see ometi enne ära, kui pimedaks läheb," mõtlesin seda õudust vaadates. Jah, ilus küll …
Minu Saku-shi 