Eiken pre-1 põrgu

Terve see nädal on olnud VASTIK! Ma magan iga ööga aina vähem ja praegu on selline tunne, et nädalavahetuseks on mul võhm täiesti väljas. Ja tööpäevad on ka iga päevaga aina pikemad. Käes on vihmahooaeg. Ja eikeni-hooaeg. Kes eelmistest aastatest ei mäleta, siis eiken on Jaapani inglise keele kvalifikatsioonieksam. Selle järgi on keeleoskus jaotatud seitsmeks tasemeks, millest kõige kõrgem on esimene tase. Sellele järgnevad pre-1, 2, pre-2, 3, 4 ja 5. Enamik õpilasi püüdleb kolmanda või pre-2 taseme poole, mis katab põhikoolis õpitu ja natuke veel peale. Põhikooli viieline peaks selle ära tegema.

Pre-1 on Jaapanis ülikooliõpilase tase.

Ma kordan: ülikooli tase.

Nii et kuidas on võimalik, et üks mu üheksandik tegi ära selle kirjaliku osa?! See on ennekuulmatu! Tõeline geenius! Kui mu kolleeg sellest mulle rääkis, vajus mu suu maski varjus lahti. Meievaheline dialoog ei olnud pikk.

“Kas sa aitaksid teda suulise osa ettevalmistamisel? Ma aitaks teda ise, aga mul on ainult Eiken 2 eksam.”

“Muidugi aitan.” See on ainuke kolleeg, kes pole mul palunud tema õpilasi suulise osa ettevalmistamisel aidata. Süda peksab sees. Ma olen närviline. Pre-1? Milline see üldse on? Mis seal küsitakse? Aitäh, internet!

Õnneks pole asi nii hull. Pre-1 on võrdne Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi B2 tasemega. Aga kuna Jaapani keeleõpikud on sellised nagu nad on (siin on õpikutes kummalised sihtlaused, mis mõnikord on OK, mõnikord üldse mitte), siis B2 on väga suur asi. Eriti arvestades, et kooliõpikute abil on läbitud umbes A1-A2 tase. Pre-1 eksami suuline osa koosneb jutustusest ja neljast küsimusest.

Hullumeelne. Uhke värk. See õpilane tuli eelmisel reedel minu juurde oma ettevalmistusõpikuga ja hakkasime pihta. Oskab küll. Me oleme peaaegu terve raamatu läbi proovinud ja ma usun, et eksamipäevaks on kõik teemad korra läbi proovitud. Tal tuleb see päris hästi välja, ainult et mõnikord jääb sõnavarast puudu. Sõrmed kõigil risti, et tal eksamipiletiga õnne oleks!

Nõme on ainult see, et kõik need harjutamised toimuvad minu tavalisest tööajast hiljem ehk siis peale tundide lõppu. Kui päeval on kuus tundi, siis tähendab see ületunde. Ja kuuetunniseid päevi see nädal ikka on. Nagu täna. Lohutan end selle mõttega, et selle nädalaga saab see õudus läbi. Selline tunne on, et ma söön ja hingan ainult eikeni nimel. Eiken see, eiken teine. Öäk.

Peale selle ühe õnnetult õnneliku pre-1 kandidaadi on mul ka suurem seltskond kolmanda ja pre-2 taseme püüdlejaid. Neid on lausa nii palju, et mul jääb täna kaks normaalset tundi päeva lõpust ära, et ma saaks pöörata erilist tähelepanu neile, kes seda praegu kõige rohkem vajavad.

Aga isegi siis. Täna õhtul tuleb juba meil pidu.

Neli-viis õpilast ja mina.

Muide, mina eikenist läbi ei saaks. Ma ei oska jaapani keelt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s