Metsast ja muust

Issand, mis nädal see nüüd oli. Täiesti ko-hu-tav! Mitte ühtegi ilusat-toredat päeva ei olnud ja sai õhtul pisaraid valada, sest kõik plaanid lendasid vastu taevast. Ma olen nii väsinud ja iga päev on süda paha. Kui ma paremini ei teaks, siis arvaks, et oleks rase või midagi. Ei ole! Lihtsalt stress on!

Aga noh, mis seal ikka. Praegu on nädalavahetus ning saab end natuke maailmast välja lülitada. Muide, ma lisasin blogile Goodreadsi vidina ning nüüte näete paremal neid raamatuid, mida ma praegu loen. Reede õhtul lõpetasin ühe ülihea raamatu, Natsu Miyashita “The Forest of Wool and Steel“. See on lugu klaverite häälestamisest ja kuigi ma kartsin sellega alustades, et see on minu jaoks liiga aeglane ja igav, siis mu vaimustus on nii suur, et ma vaatasin Amazon Prime’i kaudu filmi ka ära. Subtiitreid ei olnud, aga mis siis! Ma olin raamatut lugenud ning sain aru ka nendest kohtadest, kus mul keeleoskusest väheks jäi. See oli ilus film. Vaatasin ja mõtlesin, et see on täpselt selline nagu mõned ETV-s näidatavad jaapani filmid. Ja mulle nii meeldis see. Kui sa klikid ülevalpool olevale lingile, siis see viib minu mõteteni (mis on eesti keeles, kuigi tsitaadid on inglise keeles). Et see on siis selle nädala üks põhilisi positiivseid asju – lugemiselamus. See raamat on muide prantsuse keeles ka olemas, kui huvi pakub. Eesti keeles ei ole, aga noh, võiks ju. Ma pean ikka jaapani keele selgeks õppima ja tõlkima hakkama.

Aga halbadest asjadest nii palju ka, et… noh, kõige muu hulgas juhtus ka see, mida ma kõige rohkem kartsin. Jätan teile mõistada, mis see on, aga see juhtus neljapäeval-reedel, nii et minu õpingutega see seotud ei ole, kuigi ka ülikool on miski, millele tuleb pikemalt mõelda. Mõnes mõttes on hea, et ma oma stressitesti tulemuse teada sain (väga stressis, aga tulen sellega päris hästi toime), et ma ennast ise hulluks ei aja. Aga see teine asi, uhh!

Ja meie ilm! Soovisime lund ja saime lörtsi. Või noh, sõltuvalt kellaajast on ka ilm isemoodi. Väljas on lund küll, aga see on vesine ning tänaste jalanõudega homme tööle ei lähe, sest need said läbimärjaks. Meie esialgsed plaanid läksid luhta, sest taevas oli hall ja mäed mattunud pilvedesse. Käisime siis kohalikes templites jälle, seekord Teishojis ja Shinkaishansha pühamus. Rahvast oli täpselt nii palju, kui alati ehk siis mõnda üksikut inimest nägime. Enne pandeemiat oli muide samasugune seis. Sumpasime lumevees ja lootsime, et pühamu jumalused on armulised ning ei potsata meile märga lumelärakat pähe. Need kukkusid muidu rahulikus puudealuses päris tihti. Õnneks jäid mütsid kuivaks ja me ei pidanud selle jõledusega tegelema.

Kuna päeval on soe, siis tuli meil lume asemel täna uduvihma. Mõtlen tänutundega sellele, et kodus on vann ja et homne ilmateade lubab selget ilma. Homsest alandatakse meie piirkonna koroonaohu taset neljandale astmele ehk siis meil on kõik jälle kõige paremas korras. Muretsemisel ei ole enam mingit mõtet, nüüd tuleb mis tuleb. Hinga sisse, aktsepteeri, mine eluga edasi. Viimane kord (!) kui linnas keegi meile selle uue viiruse kohta infot jagas oli eelmise aasta juulikuus. CLAIR ikka aeg-ajalt kirjutab, et vältige kinniseid ruume, rahvarohkeid kohti ja tihedat läbikäimist teiste inimestega, aga see on üleüldine riiklik info. Ja siis ma vaatan oma töökohta ja oma eraelu ja uuesti töökohta ja siis eraelu ja te võite sellest ise omad järeldused teha. Selline tunne tekib juba küll, et mitte keegi siin ei hooli meist. Aga kritiseerida on kerge ja jumal teab, mis toimub. Parem kuulan Chopini ja unistan end lumistesse metsadesse.

Igatahes on asjad nii hullud, et praegu toidupoodides ja kaubamajades valitsev šokolaadivalik on vastupandamatu. Lähed korraks poodi ja siis leiad end täiesti juhuslikult imetlemast kõiki neid kommikarpe ja isetegemise asju ja… Mitte ühtegi kommentaari kehakaalu kohta palun või ma lähen ja ostan just teie kiusuks veel midagi, näiteks selle raamatukarbi šokolaadidega, mis on astronoomiasarjast see üks ja ainus, mida ma veel väga tahan. Aga siin on valik sellest, mis mul juba koju on kogunenud. Kuna kõike korraga ära süüa ei suuda, siis kirjutan neist eraldi postituse siis, kui maitse suus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s