Hõbenädal

Viimasel ajal on olemine olnud kuidagi eriti hall ja nukker. Ilmad on küll ilusad, õpilased on sama armsad kui varem, kuid sellegipoolest on peale tükkinud selline jube väsimus, mida lihtsalt välja ei maga ja kohviga eemale ei peleta. Nii et see septembrikuine pikk nädalavahetus oli justkui kingitus taevast. Jaapanis kutsutakse seda hõbenädalaks. Tahtmata neid vabu päevi raisku lasta, otsustasin end väsimusest hoolimata ikkagi kodust välja ajada. Laupäeval tegelesin praktiliste asjatoimetustega: pesin pesu, koristasin, lugesin. Õhtul, kui väljas oli juba pime, käisin mehega jalutamas. See on päris mõnus, sest ilmad on hakanud jahedamaks minema. Seda on õhust tunda. Muutus tuli üleöö. Külm õhk hiilis pimeduses aknast sisse, näpistas ninast ja sosistas kõrva, et kui ette ei vaata, siis oleme kõik varsti haiged.

Öiselt käigult

Pühapäeval aga sõitsime Nataliaga Shimonitasse. Shimonita on pisike linn Gunma prefektuuris. Meie poolt on sinna minna lühem maa, kui näiteks Naganosse, sest Shimonita on Sakule peaaaegu, et naaberlinn. Rahvast oli liikvel päris palju, sest on ju pühad, aga õnneks liikusid kõik meile vastupidises suunas.

Reisisellid

Shimonitas läksime me esimesena vaatama Nakatake pühamut. See asub Myogi mäe jalamil, nii et vaated olid seal ilusad. Eks vaadake piltidelt ise. Tegelikult peaks seal olema isegi mingi pikem rada, aga meie piirdusime nendest ohtlikest treppidest ülesminekuga. Juba see võttis võhma välja ja pani jalad ikka korralikult värisema, päev hiljem valutasid jalalihased ikka küll.

Lisaks ilusatele vaadetele saime me Nakatake pühamust ka omale goshuini. Goshuin on templimärk, mis tõendab sinu pühamukülastust. Igalt poolt neid ei saa, kuid nende kogumine jätab alles ühe meeldiva mälestuseseme. Väga pikka aega ei olnud ma kindel, kas hakata nende kogumisega tegelema, sest iga goshuin maksab, nii et ma otsustasin jätta selle suures osas saatuse hooleks. Seadsin omale tingimuse, et kui leian selle õige, mulle sobiva goshuincho (raamat, kuhu neid märgiseid koguda), siis hakkan koguma. Seni ostsin neid paberi peal kaasa, kui tuju oli. Oma goshuincho leidsin ma juba mõni aeg tagasi, aga Nakatake templi goshuin on esimene, mis sinna sisse läheb, sest see on esimene, mille olen raamatu järgselt omale soetanud.

Minu goshuincho koos Nakatake pühamu goshuiniga.

Lisaks käisime me veel paaris templis, mille nimed mul küll meeles ei püsinud. Ühte sattusime täiesti puhtjuhuslikult, sest pöörasime valest kohast ära. Aga ikka juhtub! Pildistasin üsna hoolikalt ja kui aega saan, siis kontrollin üle, et mis kohad need siis täpsemalt olin. Ja siis ehk uuendan seda postitust. Praegu on juba aeg hakata homseks ette valmistuma. Mul on homme täispäev, mis pärast sellist puhkust ähvardab tulla jube väsitav. Aga saan hakkama!

Eilsest päevast kirjutan veel eraldi postituse, et te saaksite neid ilusaid kohti omaette veidi seedida. Järgmine postitus tuleb väga ilus, nii et jääge ootama! Olge tublid edasi!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s