Eita Jinja

Möödunud nädal on olnud nii tihe, et ma ei ole jõudnud veel möödunud nädalavahetusestki ülestähendust teha. Esmapilgul on mul ainult kolm või neli tundi päevas, aga isegi mu vabad tunnid pole enam tegelikult niiväga vabad. Mulle tuuakse tunnist kaasa korvitäis vihikuid, millega ma pean suhteliselt kohe tegelema, sest järgmises tunnis on õpilastel neid jälle vaja. Õpilased peavad vihikus päevikut ning esitavad mulle kirjalikult küsimusi, mille jaoks muudmoodi aega ei ole. Päeviku jutu kontrollimine pole mingi vaev, aga küsimustele vastuste kirjutamine on küll aeganõudev. Kõik tahavad ju erinevaid asju teada, alates lemmiksöögist ja lõpetades küsimustega sellest, mida ma nädalavahetusel tegin.

Ma nii ootan pikka nädalavahetust ja neid paari puhkusepäeva, mis ma lisaks võtan. Ma arvasin, et mu puhkusepäevadele tuleb suur vastuseis, sest need kaks päeva olid mul tunde täis pandud, kuid kui ma sellest teatasin, oli reaktsioon pigem positiivne. Üks õpetaja isegi ütles, et tema arvates on juba ammu aeg, et ma puhkust võtaks. Sellega olen küll nõus, sest täna tööle tulles olin ma nagu zombi.

Eelmisel laupäeval leidsime puhtjuhuslikult Eita pühamu. Me sõitsime sellest juhuslikult mööda, kui läksime vaatama üht teist pühamut, mis kaardi peale ilmunud oli. Tagasiteel peatusime Eita väravate juures ja asusime seda ilusat paika uudistama.

IMG_1055

Tegemist on looduses asuva pühamukompleksiga, millest autoga mööda sõitest paistab ainult suur kivist põhivärav. Pühamu ise on kaugel puude varjus ja jääb niisiis märkamatuks. Nägime seal ka pisikesi konni, kes nautisid seal rahu ja vaikust nagu meiegi. Ilm oli üsna vihmane, aga sellised on praegu peaaegu kõik päevad. Templivärava juures on ka kaart kogu kompleksist. Meie kogu teed läbi ei käinud, sest vihmase ilmaga pole eriti mõistlik kuhugi ronima minna, arvestades maalihkeid ja muid ohte.

IMG_1049

Nagu kaardilt näha, on tegu üsna suure maa-alaga. Praegusel ajal võib seda pidada üheks parimaks jalutuskohaks, sest näib, et inimesi sinna väga sageli ei satu. Vähemalt meie ei näinud kedagi teist, kuigi selle võib ajada ka vihma süüks. Seal on väga rahulik, möödasõitvaid autosid ei ole peahoone juurest üldse kuulda.

Peahooneni jõudmiseks tuleb jalutada läbi väravate, mis on ühtlasi pühamu alade piiriks. Traditsiooniliselt on enne pühamut ka temizuya, kus rituaalselt puhastatakse oma käed ja suu. Vett tõstetakse selle jaoks ette nähtud kopaga. Vett valatakse kõigepealt üle ühe, siis üle teise käe. Lõpuks loputatakse veega ka suud (vesi sülitatakse kuhugi välja). Arvestades praegust olukorda koroonaviirusega ja üldise hügieeniga, siis meie seda tegema ei hakanud ja lootsime jumaluste mõistmisele. Ju nad on siinilmas toimuvate asjadega ikka ka kursis. Alloleval pildil on väravad ja temizuya.

Eita Jinja temizuya asub peahoone kõrval ning selleni jõudmiseks tuleb jalutada läbi sandō. Sedasi nimetatakse rada, mis viib viib peahooneni. See tee algab väravatega ja lõppeb pühamu peahoonega. Peasissepääsu juures olevat rada nimetatakse omotesandōks. Tokios on samanimeline linnaosa, mis on saanud nime Meiji pühamu juurde viiva peatee järgi. Eita Jinja puhul on tegemist budistliku templiga, mis on segunenud Jaapani shintoga. Sellest saab aru toro laternate järgi, mis süüdati, et näidata Buddhale teed.

Raja lõpus on peahoone, mille ees on haiden. Haiden on hoone, mis on pühamus tavaliselt kõige suurem. See on koht, kus on võimalik suhelda pühamu jumaluse ehk kamiga. Igal pühamul on need erinevad ja neid on väga palju. Seda, kes selles pühamus elutseb, me teada ei saanud. Alloleval pildil on näha suzu, nöör, mille otsas ripub kell. Selliseid nööre on kahte tüüpi ning Eita Jinjas on just suzu. Seda kella helistatakse, et saada kami tähelepanu. Selle juures peaks olema ka annetuskast, kuhu visatakse mündid enne kella helistamist, aga tundub, et see pole mul pildile jäänud.

IMG_1079

Lisaks on traditsiooniliselt pühamu juures veel pühamu kontor ja mõned alampühamud, kui tegu on suurema pühamuga. Eita Jinja kompleksi teebki suureks just paljude pisikeste pühakohtade olemasolu. Lisan allapoole mõned pildid sealsest ümbrusest ja asjadest, mida võib seal näha. Kõikide nimetusi ma kindlasti ei tunne, aga see shinto raamat, millega ma peaaegu lõpule olen jõudnud, on päris kasulik igatahes. Võib-olla peaks omale koju päriseks ka ostma. Näiteks peale septembri palgapäeva, mis peaks meile tooma esimese veidi suurema palga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s