Lumine maa

Märts sai läbi ja algas aprill. Seda postitust tahtsin ma juba paar päeva tagasi kirjutada, aga ma tahtsin oma märtsikuise lugemismaratoniga lõpule jõuda ja 10,000 lehekülge välja pingutada. Sain hakkama! Aprillis tegelen rohkem muude asjadega, sest aju sai lugemisküllastuse ja vajab puhkust. See ei tähenda, et ma üldse ei loe, vaid et ma võtan rahulikumalt. Praegu jätkan Paulo Coelho “Alkeemikuga”, millega märtsis alustasin. Olen umbes 2/5 raamatust läbi lugenud ja sugugi ei kiirusta. See on portugali keeles ja ma olen täiesti šokis, kui vähe mul sõnaraamatut vaja läheb. Mis mõttes? Ma nii palju ja nii hoolikalt seda keelt ka ülikoolis ei õppinud… Igatahes on mu Brasiilia sõbrad minu üritusest vaimustunud (see on minu esimene portugali keeles loetud raamat) ja juba nad soovitavad raamatuid, mille katkendite nägemine paneb mul pea ringi käima.

index

See on tegelikult hea, et ma oma postituse kirjutamisega ootasin, sest juhtunud on päris palju. Eile saabusid kooli uued õpetajad ja ma sain veel ühe üllatuse osaliseks. Mitte keegi ei maininud mulle isegi poole sõnaga, et me saame uue direktori ka. Ja et see uus on naine! Selles pole midagi nii meeletult üllatavat, aga minu jaoks oli šokk ikka, kui sellise klassikalise vana jaapani mehe asemel on järsku natuke vanemapoolne naine. Ei osanud seda oodata. Lisaks sain kaks uut inglise keele õpetajat kolleegideks ja nad on maru vahvad. Ühega oleme juba varem kohtunud (aitäh, Natalia ebaõnnele!) ja teine on minu jaoks siiani natuke müstiline olevus.

Nimelt juhtus täna see, mida ma ei osanud oma ilusamateski unenägudes näha. Kuigi kõigil on täna tegemist (miitingud ja kolimised ja sisseseadmised), siis leidis ta pisikese hetke, et minuga korraks rääkima tulla. Eesti keelest. Ma ei tea, kust või mis täpselt tema kogemus Eestiga on, aga ma eeldan, et ma saan selle varsti teada. Seda ei juhtu just iga päev, et suvaline jaapanlane tuleb sulle ütlema “Tere” ja “Tere hommikust”. Šokk missugune!! Ja jumalast lahe!! Eile oli meil suur inglise keele õpetajate miiting, kus nad leppisid kokku, kes mis klassid enda peale võtab ja millised on muud ülesanded. Seal jutus tuli midagi Eestiga ka jutuks (äkki tulevad Eesti Sakust õpilased meie kooli mingi aeg?!) ja selle inglise keele õpetaja silmad läksid kohe särama. Nii palju julgen öelda, et minuga sellel jutul pistmist ei olnud, sest minu nime sealt läbi ei käinud. Aga et keegi siia tuleb on puhas minupoolne spekulatsioon! Samas poleks see esimene kord, sest mul on üks õpilane, kes on Eesti Sakus käinud. Minule eraldi aasta alguses ülesandeid ei määratud, sest ma olen eelkõige lihtsalt abiline. Ainus, mida küsiti, on see, kas ma oleksin nõus kõnevõistlusega aitama. Jah, olen küll! Eikeni suulise osa ettevalmistusega aitan ka, kui õpilased abi vajavad.

Kirjutasin Facebookis meil maha tulnud lumest, aga duplikeerin siia ka, sest vanaema ja vanaisa istuvad kodus karantiinis (õige otsus!! mul on süda kergem!) ja näoraamatut ei kasuta (vanaema, võta julgus kokku vahel!). Arvasime, et kevad on käes, sest vahepeal olid ilmad tõesti ilusad ja soojad, aga 29. märtsil tuli maha paks ja kohev lumi, mis kohati isegi põlvedeni oli. Kiusatus oli küll koju jääda, aga ajasin end sellel päeval ikkagi välja. Toidupoes oli vaja ära käia ja jalutamine on tervisele hea.

12WhatsApp Image 2020-02 at 11.22.06WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.1.24WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.21WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.22WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.23WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.24WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.25WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.26WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.21.naniWhatsApp Image 2020-04-02 at 11.22.05WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.22.06WhatsApp Image 2020-04-02 at 11.22.07WhatsApp Image 2020-04- at 11.21.25WhatsApp Image -04-02 at 11.22.06

Praeguseks on see lumi küll ära sulanud. Eile sadas vihma ja oli märg, aga hommikuti on toas päris soe. Öösiti on veel miinuskraadid, aga küllap varsti ikkagi päris soojaks ära läheb. Ma plaanin juba vaikselt suvist garderoobi, mis tuleb ühel hetkel kohvritest välja otsida. Midagi tuleb madratsiga ka teha, osta voodiraam (et see alt hallitama ei läheks) ja/või niiskuseeemaldajast matt/voodilina (dehumidifier sheet inglise keeles, mu mõistus lonkab suurest lugemisest). Ma ei tea nendest asjadest palju, aga see, mis ma tean, on vastik: selle peale kulub kindlasti raha. Õnneks on suvine ilm sellise kõrvetava päikesega, et kui voodilinu hommikul pesta, siis kuivab õhtuks ära. Aga hallitust ma kardan. Vannitoas tuleb ka seinad ja nurgad tihti hallitust tapva klooriga üle pritsida, sest kuigi mul vahetati vannitoa ventilaator ära, võtab vannitoa kuivamine mitu päeva aega. Ma olen hakanud isegi seda kondensatsiooni seintelt ja laelt pudelisse koguma, et siis kraanist alla valada. See natuke aitab, aga on kohutavalt tüütu. Ja esikus on külm. Praegu ootan ma suve, siis on vähemalt soe ja võib hakata talvist külma igatsema.

Tänasest ei ole võimalik Jaapani postiga saata pakke osadesse riikidesse, sealhulgas Eestisse. Noh, lihtsalt et te teate. Nii et pakke ma ei saada ja tellin suhteliselt vähe. Viimati tellisin paar raamatut koju juurde, põhjendusega, et need on “akadeemilised”. Noh, peaaegu vähemalt. Uurisin koolist, kas nad tahaksid mõnd inglisekeelset lasteraamatut kooli raamatukogu tarbeks, aga nad pole veel vastanud. Kiiret ei ole ja kuna raamatukoguõpetaja asemele tuleb ka uus, siis ega mul just kõige parem ajastus ei olnud.

Raamatutest nii palju, et ma tahan lugeda Saramago “Pimedust” ja raamatut, kus tegevus toimub mägedes. Ainuke, mis sellest kategooriast pähe tuleb, on Yasunari Kawabata “Lumine maa”. Aga see on loetud juba. Nii et ehk leian midagi muud. Olge tublid edasi ja soovitage mulle, kui mõtteid tuleb!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s