Lugemispäevik: Mis päev täna on?

Kui ma selle raamatu ette võtsin, siis sain aru ainult pealkirjast ja mõtlesin kavalalt “Ahhaa, selles raamatus õpetatakse selgeks nädalapäevad”. Et ühesõnaga lihtne lugemine täiesti algajale. Ühesõnaga, ideaalne raamat minule, kes ma tahtsin lihtsalt jaapani keeles lugemist harjutada.

きょうはなんのひ?” oli absoluutselt kõike muud, kui ma ootasin. Võib-olla oleks enne ostmist pidanud rohkem sisusse süvenema ega hindama raamatut kaane järgi, aga tegelikult oli vist üldse parem, et ma selle ette võtsin. Sest nende kaante vahel oli lugu uskumatult ilusast perekonnaarmastusest.

Veerisin raamatut sõna sõnalt ja vahel pöördusin tõlkimiseks Google Translate’i poole, mis osutus täpselt nii kasutuks, kui arvata oli. Vähemalt sain naerda nende totakate tõlgete üle. Alguses üritasin teksti eesti keelde panna, aga kuna keegi peaks sellele jutule mingi hetk pilgu peale viskama, et aru saada, kas ma ikka õigesti jutust aru sain, siis ühel hetkel lihtsalt süvenesin teksti ja piltide imeilusasse maailma. Eks ma pean seda kindlasti veel kord lugema, sest see oli hoolimata oma lihtsusest ka parasjagu raske raamat. Kirjutatud silpkirjas, aga kasutades aeg-ajalt keerulisi viisakus- ja ajavorme. Õnneks on mingid asjad mujalt kõrva jäänud ja see aitas kindlasti ka arusaamisel.

Raamat algab väikese tüdruku Mamikoga, kes küsib kooli minnes, kas ema teab, mis päev täna on. Peagi leiab ema trepi pealt mängukoera, kellel on kaelas punane pael. Koera juures on punase paelaga kiri. See on esimene vihjete reas, mis juhatavad ema järgmiste vihjete otsingule. Kirjad on Mamikolt, kes on need igale poole ära peitnud, ja nendes kirjades tahab tüdruk, et ema igasugu asju teeks. Viimane ülesanne on helistada isale, kelle ülikonna esitaskusse on tüdruk peitnud veel ühe kirjakese.

See oli nii palju südamlikum lugemine, kui ma oleks loota osanud. Hiljem netist natuke juurde otsides selgus, et see on vist mingisuguse psühholoogilise arengu sarja kolmas raamat. Vist pean eelmised ja järgmised ka välja otsima, sest kuigi see oli võõrkeelne lasteraamat, oli mul nii põnev seda lugeda, et paneb täitsa imestama. Ja kui mõni jaapanikeelt oskav sõber-tuttav viitsiks minuga neid koos lugeda (ja vaadata mu “tõlkeid”, et olla kindel, et ma ikka päriselt ka aru saan), siis anna endast märku. Luban, et tüütan siis peaaegu iga päev natukese haaval.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s