Vaikus pärast tormi

Kui ma reedel kooli jõudsin, mõtisklesin vaikselt saabuva taifuuni üle. Sellest kirjutasid kõik lehed ning seda võrreldi ühe surmavaima taifuuniga kogu Jaapani ajaloos. 1400km suurune diameeter ja taevas suurena kumav täiskuu olid hirmutavad faktid. Me kõik ju teame, mida meri täiskuu ajal teeb. Otsustasin, et õhtul tuleb poest läbi käia ja endale korralik taskulamp osta – jumal teab, mis öösel juhtuma hakkab.

Mind äratas mõtetest õpetaja O, kes küsis, kas ma tean, et suur taifuun on tulekul. Ja mis korrusel ma elan. Kuulnud, et ma elan teisel korrusel, ütles ta, et see on hea. Siis peaks kõik korras olema. Terve edasise päeva jooksul tuli mulle kasulikke soovitusi, õpetaja K ütles näiteks, et ma mitte mingil juhul taifuuni ajal välja ei läheks. Kuigi iseenesestmõistetav, siis on hetki, kus tuleb alistuda reaalsusele, et kuigi evakuatsioonikeskus tundub turvaline, võib sinnaminek olla ohtlikum, kui koju jäämine. Enne koolist lahkumist kutsus õpetaja M mind kõrvale, et öelda, et ma kindlasti taskulambi ostaksin ja võimalusel vett ning toitu varuksin. Lubasin seda teha ja sibasin ruttu poodi.

Hüvasti, kiirnuudlid!

Taskulampide riiulite juures tungles ootamatult suur rahvamass. Neid osteti lausa kahe või kolme kaupa. Aeg surus peale ja kuna ma niikuinii neid taskulampe võrrelda ei osanud (sest kogu info oli otseloomulikult ainult jaapani keeles), võtsin selle, mille naine minu ees. Ta kaalus pikalt kahe taskulambi vahel ning lootes, et ta tegi kaalutletud otsuse, liikusin edasi. Kiiruga tuli kokku panna hädaabikott selleks jubedaks juhuks, kui.

Kiiruga kokku pandud hädaabikott sisaldas lisataskulampi, patareisid, esmaabitarbeid, dokumente, töökindaid, niiskeid lappe, taskurätte ja dokumente. Lisaks pildil olevatele olid seljakotis valmis vesi ja toit juhuks kui oleme sunnitud kodust lahkuma. Minu jaoks oli oluline magneesiumilisand, mis stressiolukorras aitab mul natuke lõõgastuda.

Teine samm oli toidupood, kust vaatas vastu tühjade lettide rida. Vesi, saiakesed, kiirnuudlid, munad, või – kõik oli ära ostetud. Käisin mugavuspoes, sealgi sama jama. Läksin veel kaugemal asuvasse – seal oli vett juba liitristes pudelites ning kuna see on parem kui hunnik pooleliitriseid osta, siis võtsin sealt mõned. Igaks juhuks täitsin ka kodus olevad pudelid. Ja vanni, sest kui vesi läheb ära, siis tualeti kasutamiseks on ka vett vaja. Nagu öeldakse: looda parimat, aga valmistu halvimaks.

Laupäeva hommikul sadas vihma. Nähes, et mu võipakk on peaaegu otsas, ajasin jalga ema saadetud kummikud ja läksin poodi. Ega võidki polnud, kuid viimased kaks pakki soolata võid said minu omaks. Igaks juhuks. Mugavuspoes jõime Nataliaga kohvi ja ootasime. Torm pidi meieni jõudma õhtul. Vihma tihenedes ja kohvi lõppedes läksime oma koju.

Kummikud pidasid vihmale vastu paremini kui teistes riikides veekindlaks peetud jalanõud.

Paar päeva tagasi saabus mulle musta kassiga transpordifirmalt pakk. Selle kohaletoimetamine oli aga paras peavalu, nii et ma naljatasin, et lasen neil mu magneesiumgeeli taifuuni ajal kohale tuua. Sõbranna viis mu pakile järele ja selgus, et see oli hoopis üks teine pakk, mis oleks pidanud alles peale 20. oktoobrit kohale jõudma. Niisiis, kui taifuuni päeval helises mu uksekell ja ukse taga seisis kuller mustast kassist, siis ma tahtsin naerda ja nutta korraga. Tõidki mu magneesiumi siis, kui väljas juba uputama hakkas. Andsin talle teele kaks Kalevi pähklibatooni kaasa, sest päriselt, keegi ei peaks sellises ilmas töötama. Eriti, kui mu pakk niikuinii enne teisipäeva poleks pidanud kohale jõudma. Aga see on Jaapan. Siin on see päris tavaline. Ja me oleme kõige sisemaal asuvas linnas, mis meil ikka karta? Mäed kaitsevad meid.

Kui saabus esimene hoiatus linnavalitsuse poolt, olin end mugavalt kodus sisse seadnud. Sõbranna end oma jõeäärses esimesel korrusel asuvas kodus nii turvaliselt ei tundnud, niisiis leppisime kokku, et ta tuleb minu juurde. Ma elan ju teisel korrusel ning koos on ikka turvalisem tunne. Kuna mu alumise korruse naaber mind ilmselt ei salli ja oli taifuuni päeval veel eriti vastikus tujus, parkis mu sõbranna oma auto toidupoe parklasse – see on piisavalt lähedal ja kuna Chibas lõi tuul auto ümber, siis isegi evakueerimiseks poleks ma olnud nõus autosse ronima. Igal juhul närvid kruttisid end üles ja lugemisest-õppimisest ei tulnud midagi välja.

Üks, mis sai varsti selgeks, oli see, et minu telefon ei saanud linnavalitsuse saadetud hädaolukorra sõnumeid. Õnneks postitasid nad ka oma facebooki lehele, nii et selle aja jooksul, mil mu sõbranna jõe äärest end minu juurde evakueeris, olin sündmuste kulgemisega niiviisi kursis. Saku linnale anti kõrgeima taseme vihmahoiatus ja liikuma hakkasid jutud, et nendes kohtades, kus on see hoiatus antud, on juba mingi suurem õnnetus juhtunud. Nüüd, peale tormi, saatis Sandra mulle lingi Eestis ilmunud uudisele, kus on video Saku linnast. Hea, et me seda taifuuni ajal ei näinud!

https://twitter.com/TBSNEWS6/status/1183159580278214656/video/1

Kell 18:22 toimus Chibas maavärin, mida oli õrnalt tunda ka meil. Igasugune maavärin, ka nõrk, näib mul tasakaalukeskme paigast ära löövat ja mul läheb süda pahaks. Siiani oleme ainult nõrku maavärinaid tunda saanud, nii et ma ei oska isegi ette kujutada, kuidas ma suure maavärinaga võin reageerida. Igatahes tuli meil isegi maavärina kohta hoiatus – tähendab, kõigile peale minu. Ma kontrollisin Jaapani Meteoroloogiaagentuuri veebilehte. Ja vähemalt polnud ma üksi.

Taifuun jõudis mandrile Shizuoka prefektuuris asuval poolsaarel. Shizuoka asub meie all ning järelikult oli supertaifuun otse meie poole teel. Nii palju siis “taifuunid meid üldiselt ei ohusta” jutust! Kuna teine naaberprekeftuur oli Gunma, siis vestlesin õhtu jooksul ühe sealse ALTiga, kellega päeva jooksul kasulikke mõtteid vahetasime. Tema ütles mulle ka seda, et ma oma tehnika vooluvõrgust eemaldaksin – ideaalne ajastus, sest paar minutit hiljem tuli ka ametlik teavitus tuule tõusmise ja võimaliku elektrikatkestuse kohta.

Samuti helistati meile haridusosakonnast, et veenduda meie ohutuses. Sama vestluse käigus selgus, et mul on panga ja üürimaksmisega mingi jama ja et ma pean panka minema. Milles probleem on, seda ma ei tea. Selle kuu üür läks kontolt ilusasti maha ja kuigi ülekandetasu on ebanormaalselt suur, siis muud probleemi nagu ei ole. Ja üldse – mis värk on, et sellest taifuuni ajal peab rääkima?

Torm vaibus meie juures juba öösel, umbes poole kahe paiku. Hommikul kontrolliti chati hädaabigrupis meie asukohta ja turvalisust. Nagano prefektuur sai kahjustada rohkem, kui arvata oleks võinud. Uedas kukkus sild kokku, Tomi linna sild ka – viimasel oli veel kolm autot peal, kuid inimesed päästeti. Nagano linnas istuvad kiirrongid vees, Chikuma jõe kallas vajus kokku ja ma tunnen rõõmu, et see ei juhtunud siin. Chikuma jõgi voolab läbi Saku linna ja mu sõbranna, kes minu juures ööbis, elab üsna selle lähedal. Kui mujal on jõeäärne kinnisvara väärtuslik, siis siin näib see olevat eesseisev varaline kahju.

Saku linna kanalisatsioonil on raskusi suure veekogusega toimetulekul ning on tehtud ametlik palve, et inimesed ei peseks pesu ega käiks duši all, et vältida liigset veevoolu. Osa linnast on pime. Täna ei õnnestunud elektrikatkestusega aladele voolu taastada.

Käisin hommikul väljas ja vaatasin, mis seisus linn on. Päike paistis, tänavad olid kuivad. Linnud laulsid ja ümberringi lendasid kiilid. Ideaalne päev. Nagu midagi poleks juhtunud. Käisime Sami ja Nataliaga Seven Elevenis kohvi joomas. Jutustasime. Naersime. Läksime kaubanduskeskusesse, et ringi vaadata. Kõik oli korras. Elu läks edasi, nagu midagi poleks viga. Nagu Nagano ei upuks. Nagu möödunud õhtul poleks jõgi viinud linnast vähemalt ühe maja. Tavaline, päikeseline päev. Tõime Samiga keemilisest puhastusest mu ülikonna ära. Jõe veetase on endiselt kõrge ja ka tuul puhub veel. Kuid kõik on vaikne. Kõik on korras.

Unustasin taifuuni ajaks jalgratta välja. Tuul polnud seda isegi ümber lükanud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s