ESID: minu kodu

Igale JETile on tuttav fraas põrgust: every situation is different (ESID), emakeeli siis “iga situatsioon on erinev”. Selle all mõeldakse absoluutselt kõike: meie stardipunktid on erinevad, meie kogemused ainulaadsed. See unikaalsus võib ju lausa imeline tunduda, aga tegelikkuses… on see vaid üks suur peavalu. Juba kohe onti täis kaks nädalat Jaapanis. Siinveedetud aeg tundub pikemana. Iga päev üllatavad meid uued katsumused, uued kogemused. Nii head kui halvad.

Enamik meist leidsid oma uue elukoha eest üsna tühjana. Linn andis meile kasutamiseks madratsi ja futoni ning varustas meid enda arust hädavajalikuga: magamistoas oli tillukene laud, köögis mikrolaineahi, gaasipliit, tillukene külmkapp, hiigelsuur pann (ilma kaaneta) ja üks komplekt söömiseks mõeldud söögiriistu. Ühel ALTil oli korteris veel pesumasin, kuid see tuli ilmselt üürileandjalt. Naljakal kombel sai just see õnnelik kolleeg kõik vajalikud asjad üsna kiiresti kätte. Minul asjadega nii hästi ei läinud.

Alustuseks võib öelda, et mu korter on 40 ruutmeetrit suur. Selle üürilepingu sõlmimiseks pidin maksma hiiglasliku lepingutasu summas 201,700 jeeni. See on siis umbes 1800 eurot, mis sisaldas nii maakleritasu, kahe kuu üüri, mingit kindlustust ja võtmeraha. See on umbes sama suur summa, kui ametlik JET programmi veebileht üldse esimeseks kuuks soovitab kaasa võtta. Samas ei saa nendest numbritest lähtuda, sest iga situatsioon on erinev. Sakusse tuli neid, kes pidid minust rohkem maksma ja neid, kes pidid minust vähem. Saku linn soovitas meil esimese kuu kuludeks kaasa võtta 450,000 jeeni, umbes 4000 eurot. See uudis tuli vaid kuu enne meie lahkumist, nii et tulevased kandidaadid Eestist võiksid seda numbrit meeles pidada. Ma ei usu, et keegi see aasta läinud eestlastest selle ulmelise summa kokku sai.

Igal elukohal on aga oma vead ja head. Ma julgeks pakkuda, et minu elukoha maksumus ja selle asukoht Iwamuradas, mis on üks linna keskseid kohti, on hinna ja kvaliteedi osas Jaapani kontekstis üsna võrdväärses suhtes. Kui enamikes JET programmi külades ja maalinnades on elamiskulud doteeritud, siis meie maksame oma üüri ise oma palgast. Võib-olla saavad õpetajate ühiselamu elanikud mingit toetust, aga ma pole jõudnud neilt küsida. Igal juhul olen oma üürikoduga rahul, sest õpetajate ühiselamu korterid on väidetavalt pisikesed uberikud, kus tingimused on üldiselt kehvad ja puudub konditsioneer. Suurem osa meist on eramajutuses.

Mikrolaineahi ja see imetilluke külmkapp. Ausõna, kui ma esimese palgani vastu pean, siis ostan endale ise suurema. See on pisem kui minibaar, mis meil Tokyos hotellis oli.
Keegi meid gaasipliiti kasutama ei õpetanud ja kasutusjuhendit sellega kaasa ei antud – isegi mitte jaapanikeelset. Selle tagajärjel sain mitu valusat õppetundi, millest jääb vist isegi pisike põletusarm. Õnneks päädis mu õppimine õnneliku lõpuga: pääsesin peamiselt vaid ehmatusega ja oskan nüüd seda kurivaimu kasutada. Pannilabida võtsin kodust kaasa.

Mul on köögis samasuguseid kappe veel päris mitu. Mingil põhjusel mu valamualune kapp haiseb kohutavalt. Kui on soovitusi haisust vabanemiseks, saatke need minu poole teele. Hetkel on seal kapis niiskusekoguja, mis näib natukene aitavat.

Meile oli umbes kolm päeva antud poodlemiseks. Meid jagati gruppidesse ning seejärel viidi poodlema, alustades küsimusest: “Kuhu te minna soovite?” Tundmata ümbruskonda ega teadvustamata õieti sedagi, mida meil vaja on, ei osanud me eriti vaadata. Kui osad meist sattusid asjalike saatjate otsa, siis mina ja üks mu kolleeg veetsime praktiliselt terve päeva ühes sajajeenipoes. Põhimõtteliselt on tegu sellise pudipadipoega, kus müüakse ka küll erinevaid kodutarbeid, aga mitte selliseid suuremaid asju. Näiteks pesumasinat või toole, sest kuigi madratsil ja põrandal on vahel hea istuda, siis kehale ei meeldi sundasendid ja pikas perspektiivis on see harjumatu ja ebamugav.

Teisel päeval õnnestus mul osta umbes saja euro eest pesumasin, mis mulle samal päeval koju toodi ja ära paigaldati. Ma armastan seda asjandust! Ta on nii armas ja meil on ühine keel! Ehk siis – ma saan ta nuppudest üsnagi palju aru! See on pealt laetav, mitme programmiga ja kasutatud masina kohta vähemalt näiliselt väga heas seisus. Kahjuks samal päeval ma pesu pesta veel ei saanud, sest mul ei olnud seda kuhugi riputada, kuigi ilmad olid ilusad. Pesumasina jaoks on mul eraldi ruum, mis on täpselt nii suur, et sinna mahume mina ja pesumasin. Pesumasinaruum eelneb vannitoale, kus on mul nii dušš kui vann. Vanni ma veel mingil põhjusel kasutada ei saa, aga septembris pidi gaasimees selle mulle võimalikuks tegema. Sellise palavusega õnneks ei kipugi vanni.

Vannituba on ilus ja heas seisus, aga peale pesemist peab ventilaator töötama peaaegu pool päeva, et ruum ära kuivaks.
Minu esimene isiklik pesumasin.
Pesu riputamiseks sai ostetud selline metallist pulk, mille peale pesu niiviisi kuivama pannakse. Maksis umbes 600¥, aga mu kolleeg ja sõbranna said selle teisest poest tsipa odavamalt.

Kolmandal päeval jäeti mind ühe tüdrukuga kolmeks tunniks Bauhofi- või Jyskilaadsesse poodi. Kolmeks tunniks! Meil oli esimese kümne minuti jooksul juba selgeks tehtud, mida meil sealt vaja on: istumispatja või taburetti, minul veel mingeid riiuleid, kuhu asju panna, sest muidu vedelevad need kohvris ja põrandal. Sellel päeval me lõunat ei saanud, sest natuke enne poest lahkumist (või pigem põgenemist?) helistas meie jaapanlannast saatjadaam, et küsida, kas me oleme ikka lõunat söönud, sest lõunaaeg on juba möödas. Tohutult masendav ja närvesööv, nii et nõudsime, et meid viidaks sinna kasutatud asjade poodi, kust mul saatjadaami ignoreerimise tõttu päev varem toolid ostmata jäid. Toole samal päeval ei saanud, sest osa töötajaid olid o-boni tõttu puhkusel. Need toodi mulle ära täna.

Selliseid toole on mul lausa kaks! Ideaalsed teejoomiseks ja lugemiseks ja masenduses kerratõmbumiseks. Mul on mõlemas toas kollased kardinad.

Magamistoa pilte ma ei näita, sest hetkel tundub, et just see tuba on saanud suurema löögi meid tabanud maavärinatelt ja vulkaanipursetelt ja taifuunilt. Lisaks on mul vaja veel üks riiul kokku panna, et seda kaost veidi leevendada. Ja muide, kuigi kõik läheb valesti, oleme me ise elus ja terved ja üksteise jaoks olemas. Me saame hakkama!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s