Saabumine

Me alustasime oma teekonda laupäeva õhtul. Kogunesime lennujaamas, saime viimase info ja sildistasime oma pagasid spetsiaalsete siltidega. Meie eest vastutav noormees rääkis veidi enda kogemustest Jaapanis ja meie kuulasime õhinal. Ainult üks meie seast oli selles võrratus riigis varem käinud.

Grupipilt Tallinna lennujaamas.

Me lendasime Turkish Airlinesiga ja ümberistumisega Istanbulis. Kuigi kõik töötajad olid viisakad ja abivalmid ning mõlemad lennud möödusid sujuvalt, oli see ikkagi väga väsitav ja piinarikas kogemus. Istanbuli uus lennujaam oli ülisuur ning meie värav oli muidugi üks viimaseid, nii et saime natukene jalutada. Õnneks oli meil lendude vahel umbes neli tundi ja meil oli võimalik veidi puhata. Ma pole kunagi varem nii pikalt lennanud ja viimasel otsal tundsin rõõmu sellest, et õnneks me ei ole turistid ega pea seda lendu nädal aega hiljem uuesti läbi tegema.

Vaade öisele Istanbulile

Tokyosse jõudsime seega pühapäeva õhtul. Meie lend maandus Narita lennujaamas, kuhu olid meile vastu tulnud JET programmi jaoks töötavad vabatahtlikud. Kuna meie grupp oli väike, siis läks kõik üsna kiiresti. Samal ajal kui meie immigratsioonipunktis oma residentsuskaarte vormistasime võtsid tublid vabatahtlikult lindilt meie kohvrid ja seadsid need valmis, nii et tolli läbides oli vaja käru lihtsalt edasi lükata. Lennujaama väljapääsu juures osutasime kohvritele, mis on vaja edasi Sakusse saata, ja asusime peagi hotelli poole sõitma.

Hotelli jõudsime õhtul kell kümme. Meid peeti küll veidikene aega enne tubadesse minemist kinni, aga õnneks mitte väga kaua. Tõsi küll, erinevalt hommikul saabunutest me linna avastama ei jõudnud. Minu tuba asub 13. korrusel, mis on täpselt paras kõrgus, et ma hirmust ei sureks. Aknast välja vaadates avanev pilt toob meelde aga nii mõnegi spioonifilmi, kus keegi põgenema peab. Nagu kõik eelnevad JETid, ööbime me kolm ööd Keio Plaza hotellis Shinjukus. Pildi tegin küll hommikul, sest õhtul polnud midagi näha:

Vaade hotellitoa aknast välja
Pärast saabumist anti meile ka kogu orientatsiooniks vajalik materjal, mis oli mõnusalt riidest koti sees, nii et loodetavasti ei kaota ma neid kuhugile ära!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s