Lugemispäevik! ichigo, ichie

See oli peaaegu naljakas, kui sain kirja, et olen Pegasuse raamatuloosis võitnud raamatu “Ichigo, ichie” , mis räägib siis ühest Jaapani elustiilist, mis keskendub hetkes elamisele. Ja nii natukene enne sellele võõrale maale minemist! Pistsin selle kotti ja otsustasin, et pühendan end selle lugemisele, kui perereisist natukene aega üle jääb. Kuigi ma oleks võinud selle ühe õhtuga läbi lugeda, kulus selleks mul ikkagi rohkem päevi, kui muidu. See on aga hea, sest sain süveneda igasse teemasse nii palju ja nii tihti kui tahtsin.

Sõit Jaapanisse jõuab iga päevaga aina lähemale. Kummalisel kombel suhtun ma viimasel ajal eesseisvatele katsumustele lausa ebamaise rahuga. Vaatan bussis sõites aknast välja ja imetlen Eestimaa loodust. Osaliselt aitas seda seisundit luua raamat „Ichigo, ichie”, mille pealkiri tähendab midagi sellist: „üks kord, üks kohtumine” ehk iga hetk on kordumatu. Selline elufilosoofia meeldis mulle varemgi, aga teada, et ka jaapanlased on selle elamise kunstina leidnud, siis nautisin selle raamatu lugemist.

„Ichigo, ichie” on kõigest 144 lehekülge pikk. Nende lehekülgede sisse mahub aga arvukalt lugusid, mis pakkusid vähemalt mulle äratundmisrõõmu. On tõsi, et hindame asju eriti kõrgelt siis, kui oleme neid kaotamas, klammerdume selle külge, millest me ei taha lahti lasta. Võib-olla ongi minu praegune kodumaa-armastus osaliselt tingitud sellest, et raske on lahkuda. Raske on jätta maha kõik tuttav ja astuda tundmatusse.

See raamat kutsub üles nautima hetke ja aeg-ajalt rutiinist lahkuma. Valima täringuveeretusega restorani, kus varem pole käinud, ja tegema ootamatuid kingitusi, kui tuua paar näidet. Elu koosneb juhustest ja on oluline neid märgata. Mõnikord tulebki juhusele ise võimalus anda, et elu nautida. Olgu selleks siis saatuse suunamine või lihtsalt meelelahutus – vaid üks juhus võib meie elus kõike muuta. Selles teoses oli palju sellist, mis mõne jaoks tundub täiesti loomulik ja tavapärane, teise jaoks aga midagi, mida tuleb õppida. Inimesed on ju erinevad, kuid ma arvan, et kõik võiks endale aeg-ajalt meelde tuletada pisikesi mõttekilde nagu näiteks see, et igasugune valu on mööduv, et mõnikord on teise aitamiseks vajalik ainult tema kuulamine. See raamat aitab seda teha ja annab ka juhiseid, kuidas üht või teist meelt arendada nii, et elada ichigo, ichie elustiilis, nautides iga hetke kui ainukordset.

Minu elu praegused hetked on kahtlemata kordumatud – sellest ka siinne blogi. Tahaksin talletada nii palju kui võimalik, aga samas on ju oluline, et ma ka hetke naudiksin. Neid viimaseid hetki koduste seltsis, lennuga kaasnevat ärevust (kas kõik sai ikka pakitud?) ja uute kolleegidega tutvumise rõõmu. Praeguseks olen kohtunud teiste eestlastega, kes see aasta JET programmi valiti, ja nad on täpselt nii toredad ja vahvad, kui ma lootsin. Võib-olla rohkemgi veel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s